Õunapuu-võrgendikoi feromoonpüünis 1tk

NORM 1 püünis ühe õunapuu kohta

Õunapuu-võrgendikoi (Yponomeuta malinellus) röövikud ei kahjusta vilju, vaid lehti - see kurnab viljapuud. Kahjuri rohke esinemise korral väheneb saak ja puud on ebameeldiva väljanägemisega.

Kevadel toituvad talvitunud tibatillukesed röövikud noorte lehtede säsikoest (lehtede sees).

Õitsemise ajal väljuvad ja hakkavad kahjurid valmistama eritatavast nõrest võrgendipesi, millesse liidavad toitumiseks aina uusi õunapuu lehti.

Kahjuri hulgalisel esinemisel hävitatakse kogu lehestik ja puu võib känguda.

Kasutamine:

Õunapuu võrgendikoi liblikad kooruvad nukkudest juuli teisel poolel, nende lendlus kestab umbes kuu aega ja toimub hämaras, tavaliselt tuulevaikse ilmaga. Kasutades 2-3 õunapuu-võrgendkoi feromoonpüünist, saate avastada selle kahjuri olemasolu oma aias ja hinnata püünispüükide abil tema arvukust, et otsustada keemilise tõrje vajalikkuse üle. Kasutades püüniseid suuremal arvul (üks iga täiskasvanud puu kohta), saate õunapuu-võrgendkoi liblikaid välja püüdes vähendada selle kahjuri arvu aias (nn massilise väljapüügi meetodil).

Feromoonpüünis on väike plastikmajake, kuhu pannakse kuivamatu liimiga sisepõhi ja feromooniga – pulmalennul isasliblikaid ära pettev spetsiaalne lõhnaaine – immutatud kapsel. Püünis meelitab isasliblikaid majakesse, kus nad liimipõhjale kinni jäävad ja hukkuvad.

Feromoonid pole mürgised ja kasutatavad doosid (l mg) on imeväikesed ega saasta loodust.

Kahjuri hulgalisel esinemisel, kui püünised püüavad nädalaga 5-10 või rohkemgi liblikat keskmiselt ühe püünise kohta, on soovitav läbi viia pritsimine ja jätkata ka pärast seda õunapuu-võrgendikoi arvukuse jälgimist, et otsustada teise pritsimise vajalikkus.

Kui püünispüügid on alla tõrjekriteeriumi, on soovitav mitte pritsida. Sellega säästate loodust ja hoiate kokku asjatud kulutused insektitsiidile.

Kahjuri arvukuse edasise tõusu vältimiseks soovitame suurema arvu püüniste väljariputamist (s-o. massilist väljapüüki).

NB! Põhjadel kasutatav liim on väga kleepuv ega ole veega maha pestav. Käte puhastamiseks võib kasutada tavalist või lakibensiini (white spirit); vähem efektiivne on toiduõli vmt.

Püünise kokkupanek

Püünise põhjatahu otsad murtakse üles.

Liimpõhjad tõmmatakse lahti ja üks liimpõhi asetatakse liimiga ülespoole püünise põhjale. Liimpõhja keskele asetatakse kummist feromoonkapsel. Läbi aukude pannakse kinnitusdetailid, mille abil püünis kinnitatakse oksa külge.

Püünis riputatakse horisontaalselt puu lõuna-või läänepoolse välimise oksa külge, nii et ta oleks varjatud otseste päikesekiirte eest.

Tagavarakapslit säilitada suletud pakendis jahedas kohas.

Komplektis 1 plastikpüünis,2 feromoonkapslit, 2 liimistatud kleeppõhja, 2 kinnitusdetaili

Õunapuu-võrgendikoi (Yponomeuta malinellus) liblika eestiivad on valged, piki tiiba kolm rida musti täppe, tagatiivad on hõbehallid, tiibade sirulaius 18-20 mm. Liblikad kooruvad nukkudest juuli teisel poolel, nende lendlus kestab umbes kuu aega ja toimub hämaras, tuulevaikse ilmaga. Päeval istuvad liblikad liikumatult lehtede alaküljel ega ole märgatavad.

Peale lendlust munevad viljastatud liblikad peenikestele okstele 20-80 munast koosnevad kogumikud, mis on pealt kaetud 3-4 mm läbimõõduga kilbikestega, mille alla jäävad juba sügisel munadest kooruvad väikesed röövikud ka talvituma.

Kevadest alates toituvad röövikud lehtedest ja valmistavad oma eritatavast nõrest võrgendipesi, milles elavad kolooniatena, kasvades 30-40 päevaga kuni 18 mm pikkusteks valkjas- või hallikas-kollasteks röövikuteks iseloomuliku täpireaga seljal.

Nad nukkuvad samades võrgendipesades, nukud arenevad 2-3 nädalat ja tavaliselt juuli teisel poolel kooruvad uued liblikad.